Venemaa majanduse jaoks võib hullem veel ees olla

Jaemüük vähenes aprillis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 9,8 protsenti. Jaemüügi olukord on halvemaks läinud, sest näiteks esimeses kvartalis kukkus see 6,7 protsendi võrra, selgub Venemaa statistikaameti andmetest.

Reaaltulu langes eelmise aastaga võrreldes 4 protsendi võrra. Reaalpalgad kukkusid aga tohutult palju – lausa 13,2 protsenti. Tegemist on suurima langusega alates 1999. aasta augustist.

Venemaale on tõsiseid probleeme tekitanud madalad naftahinnad ning lääne rakendatud sanktsioonid Ida-Ukraina separatistide toetamise ja Krimmi okupeerimise eest.

Kesised majandusandmed tulid vaid päev pärast seda, mil Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis Venemaa selle aasta prognoositavat majanduskasvu. Valuutafond prognoosis, et Venemaa pöördub uuesti kasvule ning SKP laieneb 2015. aastal 0,2 protsendi võrra. Eelmisel aastal langes Venemaa majandus 3,4 protsenti.

Hullem ei pruugi möödas olla

Majandusteadlased aga ütlevad, et viimane statistika räägib valitsuse väidetele vastu – ametnikud on varasemalt väitnud, et hullem on möödas ja majandus on raskeimast punktist juba üle saanud. Tundub, et nii see ei pruugi olla ning aprillikuu majandusandmed tõestavad seda.

„Meie hinnang on, et SKP võib olla eelmise aasta sama ajaga võrreldes aprillis kukkunud 4 protsenti,“ ütles Capital Economicsi majandusteadlane Liza Ermolenko.

Varem prognoosis IMF, et SKP väheneb sellel aastal 3,8 protsendi võrra ning järgmisel aastal 1,1 protsendi võrra. Valuutafond kiitis eelmise aasta lõpus Moskva suutlikkust rublakriisiga toime tulla. Viimasel ajal on rubla ka tublisti taastunud ning osa kindlustundest on tagasi saadud.

IMFi kõrval avaldasid oma majandusprognoosid ka paljud investeerimispankade analüütikud. Analüütikud kirjutasid, et ootavad Venemaale oodatust pehmemat majanduslangust. Ka Venemaa statistikaamet Rosstat ütles, et SKP kahanes esimeses kvartalis vaid 1,9 protsenti.

Aeglustumine toimus kõigis valdkondades

Moskvas asuva BCS Financial panga peaökonomist Vladimir Tikhomirov ütles aga reedel, et uute andmete valguses saavad mais ja juunis avalikustatavad andmed kehvad olema. „Kolmandas kvartalis on olukord tõenäoliselt sama, mis teises. On ebatõenäoline, et enne neljandat kvartalit võiks mingisugune taastumine toimuda,“ lisas ta.

Majandusteadlased usuvad, et eelmise kuu järsk palgataseme langus peegeldab omakorda valitsussektori palgakärpeid – kokku on avalikus sektoris vähendatud palku 10 protsendi võrra. Samuti on ostujõudu vähendanud inflatsioon, mis jõudis aprilli alguses 16,7 protsendini.

„Mõju jaemüügile, teenustele ja eluasemeturule on jätkuv,“ ütles Tikhomirov.

Elamispindade ehitus on aga stabiilne püsinud, sest paljud venelased on püüdnud oma ostujõudu säilitada just kinnisvara ostes. Eelmisel kuul hakkas kukkuma ka elamispindade ehitus.

Tööstustoodang, mis on viimastel kuudel langenud veidi tagasihoidlikumalt, on näidanud tugevat, 4,5protsendilist langust.